Inkrementaalne arednusmudel

Inkrementaalne arendus on järk-järguline ja ajaplaanile vastav lähenemine, kus süsteemi eri osi arendatakse erinevatel aegadel ja erineva tempoga. Kui üks osa valmib, liidetakse see juba olemasoleva süsteemiga.
Teise võimalusena võiks kõik süsteemi osad kõigepealt valmis kodeerida ja seejärel need korraga integreerida.

1. Tarkvara spetsifikatsioon, kavandamine ja teostus jagatakse etappideks (inkrementideks), mida arendatakse ükshaaval.
   Selline lähenemine vähendab vajadust süsteemi osi ümber teha ning annab klientidele rohkem aega oma vajadusi ja ootusi täpsustada.
   Lisaks on valminud süsteemi osad kohe kasutatavad, aidates klientidel paremini mõista ja suunata edasisi arendussoove.
   
   
2. Tegevuste järjekord on järgmine: esmalt määratakse nõuded üldisel tasemel ning jaotatakse need olulisuse järgi tähtsamateks ja vähemtähtsateks.
   Seejärel otsustatakse, millistes osades (tarnetes) klient tarkvara saab ning mida iga tarne sisaldab. Tarne tähendab süsteemi osa ehk inkrementi, mis peab lisama süsteemile kindla funktsionaalsuse. Arendus algab kõige olulisematest osadest.
   Kui süsteemi osad on paika pandud, alustatakse esimese osa detailse kavandamise ja arendamisega, kasutades selleks sobivaimat protsessi.
   Samal ajal saab täpsustada teiste osade nõudeid, kuid parasjagu arendatava osa nõuded jäävad muutumatuks. Vajadusel saab selle osa juurde hiljem tagasi pöörduda.
   Kui osa on valmis, tarnitakse see kliendile, kes saab seda kasutama hakata. See võimaldab tal täpsustada järgmiste osade nõudeid. Seejärel võetakse ette järgmine osa, mis liidetakse juba olemasoleva süsteemiga. Erinevaid osi ei pea arendama sama protsessi järgi.